Viimane variant läks käiku.

Olen juba peaaegu kaks kuud autokaravanis elanud.

Leidsime kiirelt üürilised, sest Mallorcal, eriti sel aastal 2024 on tohutu probleem see, et lihtsalt pole kohti, mida rentida, kõik on täis ja ka seetõttu puudutab see oluliselt tööjõudu, sest palju töötajaid tuleb siia hooajaliseks tööks nagu tulin minagi, ja töötajatel pole kohti, kus olla ja kõik on üsna kallis -see, mida leidub.

 Seega üürilise leidmine oli imelihtne, meie lihtsalt pidime olema super kiired välja kolijad, aga kuna mõlemad töötasime täiskoormusega samal ajal kui kõik see värk toimus..

Suutsime siiski kolme päevaga praktiliselt välja kolida, kogu pakkimine ja träni ära vedamine ja korteri suurphuhastus, omaette lugu, aga tehtud ta on, ja pean ütlema, et kahe aastaga olen kuidagi JÄLLE suutnud asju(riideid) kokku kuhjata, no millal sa tüdruk ometi õpid, millal Eliis?

Siinkohal tuletan iseendale ikka meelde, mida minu majandusõpetaja Martti Marksoo ikka ütles, “kellel on surres rohkem asju”, sellises ühiskonnas elame.. ja mina täiendan, kinnitan seda listi ikka veel. 🙁

AGA, nüüd elades autokaravanis, pean tõdema, et olen juba palju minimalistlikum, ainult seetõttu, et siin ju pole nii palju ruumi ega panikpaiku kui korteris elades. 😀

Kas ka päriselt?

Juba järgnevas loos jagan pikemalt elu autokaravanis otse autokaravanist. 

Chill and peace.

PS! Tänaseks- 2024 sügis oleme Theoga eri suundades liikunud, nii et see oligi ühest küljest lõpp ja samaaegselt uue algus nii mitmeski mõttes. Aga liigume siiski järgemööda, elu autokaravanis!

ELU