Never say never they say…
Ära kunagi ütle kunagi.
Tähendab, mingil kummalisel meetodil või põhjusel olen end tabanud nii mõnigi kord kogemustest, mida ma ei oleks iiial oma elus näinud end tegevat, kogevat…
Kunagi kui otsisin paika, kuhu minna Au Pariks (lapsehoidjaks) pärast keskkooli, siis ema pakkus ühe riigina välja Rootsi ja minu esimene vastus ilma pikema mõtlemiseta oli – Pffff Rootsi, ei iial, milleks sinna külma riiki veel vaja minna on?
Ja täpselt kaks aastat hiljem leidsin end Rootsist õppimast ja ka seda keelt rääkimast.
Ma ei ole kunagi mõelnud Rootsi, Uus-Meremaa või näiteks Mallorca peale, enne kui need juhised, mis mind nendesse riikidesse viisid on mu teele tulnud.
Eluilmas ei plaaninud ma minna nendesse riikidesse reisile, rääkides veel vähem õppimisest ja elamisest.
Mis lauseid ma veel olen õhku visanud – ja siis võite vaid ise aimata, mis on juhtunud..
“Seda keelt ma ei õpi eluilmaski ära, see kõlab niiiiii imelikult” Rootsi
“Mina küll endale hispaanlasest peikat ei tahaks” Mnjaah ega enam ei tahagi (ups)
“Ma olen nii memmekas, ma küll ei usu, et ma suudan emast, kodust kaua eemal olla” 7aastat Eestist eemal järgepidi…
“Ma küll ei usu, et ma saaksin seal hispaania keeles hakkama”
“Ma ei näe end kunagi elavat autokaravanis”
….. ja siis näitab elu vastupidist
Proovikivid iseendale või siis manifisteerimised mitteteadlikus vormis.
Aga pealkiri on ju ELU AUTOKARAVANIS…
JA, ja ma tean, et Eestis tehti lausa üks või kaks saadet selle teemalist:
“Kolm naist karavanis” ja “Imikugaa metsas” oli midagi sellist vist, ma tegelikult seda neid saateid ei näinud, aga reklaamid jäid meelde, mingit tunnet mul tol hetkel selle koha pealt ei olnud, et kas see on midagi erilist või, kas ma ise elaksin nii.
Aga läks nii, et tänaseks olen 5 kuud elanud autokaravanis (suvi 2024).
Mallorcal ei ole autokaravanide kämpinguid, see on siin teadlikult keelatud, õnneks või kahjuks.
Ehk siis elan 5m kaugusel merest, ühelpool on metsatukake ja teisel pool kohalike ilusad puhkemajad ja meri…ja siis oleme meie seal nende vahel elu elamas.
Ma ei ole materialistlik, vähemalt ma arvan nii oma peas, ma ei loe raha, ega koonerda või võib olla peaks, aga ma olen materialistlik riiete, kottide ja kingade näol ehk siis ju ma siis olen, mingis osas.
Tõin siia iseendale fakti, ET kes SIIS on MATERIALIST-
A materialist is someone who attaches a lot of importance to money and wants to possess a lot of material things.
Ehk siis esimese lause poole pealt ma ei ole, aga teise lause poole pealt ju justkui olen.
Olen poolik materialist.!?
Üldse ei taha, aga välja kukub teisiti.
See on mulle olnud väikeseks katsumuseks, millepärast ma just otsustasin, et see kogemus, elada autokaravanis on mulle hea, lausa VAJALIK, sest ma PEAN vähendama oma ASJADE HULKA.
Aga mis siis lõppkokkuvõttes tuli välja, et panin enamus asju, a la talveriideid ja muid asju, mida hetkel nii 30-40 kraadises kuumuses vaja ei lähe, lihtsalt kohvri ja kastidesse ning ühte garaaži seisma.
Ja siis aktsepteerides uut elustiili, nii loomulikult tuli ka justkui riiete kohapealt uus stiil, et nii muuseas ma jälle OSTSIN teist laadi riideid, rohkem valgeid, heledates toonides heegeldatud rõivakesi..
Et siis SELLE ASEMEL, ET VÄHENDADA, MA TEGELESIN VASTUPIDISEGA.
NÜÜD MA ALLES TAIPAN SEDA, kui sügis vaikselt ligi hiilib ja ma vaatan, mida siis kokku on saadud kogutud niii muuseas, aeglaselt…
Ma tean, et see on üks suur õppimiskoht mulle, aga tõesti, ma riietun emotsiooni pealt ning ma tunnen nii tihti, et mul on vaja värskendust, sest ma lihtsalt TÜDINEN nii kiirelt nendest olemasolevatest.
NII lihtsalt ON.
Kuid see pole põhjus.
Ja ma olen kohutavalt halb, et vabaneda uus vanadest või ka kandmata asjadest.
Ma jätan KÕIK alles, sest ma olen nii NOSTALGILINE ja mõtlen, aga äkki aastas tuleb see üks päev, kus mul on just SEDA seelikut või kleiti vaja.
AGA täna kui ma oma suure kohvri avasin, siis niiskusega on nii paljud asjad hallitama läinud, et ma lihtsalt pidin palju asju ära viskama. Ja ma mõistsin, kuna ma ise ei olnud suutnud seda vajalikku sorteerimistööd eelnevalt teha, siis nüüd tegi elu minu eest.
Ja ja ja ma tean, ma olen ka seda teinud, et teed kolm virna:
KANNAN, EI KANNA JA VÕIB OLLA.
Marie Kondo sorteerimis stiil, kas sa ka aasta pärast seda vajad, kannad sa seda, kas see on oluline, kas sa oled seda üldse kandnud viimase kuu aja sees, viimase kolme kuu sees???? Need on head küsimused, mida endale esitada ja selle põhjalt tegutseda..
Teooris on mulle kõik imelihtne, praktikas on vajaka jääke.
Ja eks ma ka osaliselt veel ei taha nendest loobuda, enne kui elu päris perseli ei lükka, et siis kogu oma crapiga tegeleda.
Aga suurpuhastus on oluline, see puhastab ka mind nii füüsiliselt kui vaimselt.
Nii et siiski soovitan kõigil seda teha, endal eelkõige. 😀
Ma panen blogile pealkirja ära ja siis avastan, et tegelikult kirjutan ma teemast mööda nagu TÄIEGA.
Ühesõnaga, kuidas see eluke siis on karavanis.
Ütlen etteruttavalt ära, et oluline oli, et seal oleks kõik eluks vajalik olemas.
Esikohal oli voodi suurus, et kõigil oleks oma ruum ja kogu küttesüsteem ning dušinurk koos tualetiga.
Veega tualett ja dušinurk on olemas ja ka kraan- see mini vannituba meenutab mulle lennuki tualettruume, ainult, et siin on ka suur lahtikäiv aken, seal kust väljutades sa saad ka loodust samal ajal imetleda…
Mini külmik, pliit kahe rauaga ja kraan ka köögis nõude pesemiseks, panipaigad toidu hoidmiseks.
Üks liikuv laud keset ruumi ja neli istekohta.
Voodi asukoht ja paigutus meenutab mulle nagu on paatides, väikestes laevades, kus on mini astmed, õigemini redel, mida mööda sa oma voodi lähed. Proovisime leida max suurusega voodit, laius on 140cm, mis on väga ok ja kõige olulisem, et madrats oleks väga hea, sest unekvaliteeet on oluline.
Ja ma ei tahtnud ka, et voodi oleks liiga kõrgel lae all, mis enamustes karavanides on, autojuhi kohal, sest arvestades selle kliimaga Mallorcal, siis soe õhk liigub üles….
Seega- see oli kohene EI variant.
Lisaks on 2 päikesepaneeli ja patarei ning kaks gaasiballooni, millega kütame vee soojaks ja kui õues on külm, siis see sisseehitatud küttesüsteem puhub kogu ruumi soojaks hetkega, vesi läheb soojaks-lausa kuumaks 15minutiga.
No mida sa hing veel ihkad.
Ainult kui on väga kuuuum ja niiske, siis on natuke jama, sest siin on ainult kaks ventilaatorit, aga päris sisseehitatud konti, konditsioneer puudub, see on justkui ainukene miinus.
Aga tuleb tõdeda, tänavune suvi, kliima koha pealt- no sellega joppas.
Eelmised kaks suve, mida olen kogenud siin, olid tohutult palavad alates mai kuust, aga see aasta justkui meie õnneks algas kuumalaine alles augustis. Nii et paar ööd on raskemat olnud, aga juba on ka see üle elatud.
Ühesõnaga, kõik eluks vajalik on olemas ja mida sa hing veel ihkad (vol2).
Ahjaa te mõtlete, aga kuhu läheb sõna otses mõttes s´tt ja muu solgivesi.?
Meil on eraldi kaks suurt konteinerit ja tühjendamis kohad üsna ligidal, meie praegusele elukohale.
Lisaks, kuidas veepaake täidame?
On tekkinud kindel rutiin sellega, kogu selle uue elustiili muutusega läks umbes täpselt kuu aega, et sõna otses mõttes kohaneda: kuidas, kui tihti, kuhu, mis tuleb täita, tühjendada jne.
Käime täpselt ühe korra nädalas veepaaki täitmas, see on 100liitrine paak ja lisaks on veel 4 kanistrit, mille täidame veega, täpselt selle kogusega ehk siis 200liitriga umbes täpselt saab hakkama nädal aega.
Kuna voodi all on suur, kutsun seda garaaži ruumiks, siis seal hoiame me veekanistreid, jalanõusid, lisaks kaks püsti seisvat “patinetet” ehk elektritõuksi ja veel paar lisa kasti-kotti puhta pesu ja ka musta pesu riietega, rätikutega.
Peab tõdema, et see garaaži osa on üllatavalt suur, mahutab palju ja hästi lihtsalt lahendatud.
Ahjaa, te küsite, aga kuidas või kus te riideid pesete, kas te üldse pesete?
Ma ütlen ausalt, et see oli minu enda üks peamisi küsimärke, et kuidas me ikka hakkame pesu pesema..
No esiteks on linnas, see automaatne laundromat, kus plekid natuke münte ja kogu pesu on kiirelt puhas ja kuiv.
Seda katsetasin kaks korda, aga lõpuks kujunes kuidagi nii, et igakord, kui täidame veepaake, siis pesema ka seal Theo isa või ema juures oma pesu.
Mis on kujunenud hästi.
Teiseks, mul on tööjuures kaks pesumasinat, nii et oma tööriideid pesen ma seal.
Ja kuna vahel mulle meeldib keskmisest kauem vee all sorgeldada, siis mul on aastane treeningklubi liikmekaart, et pärast treeningut saan end pesta, two in one.
Üldiselt olen ma olnud see inimene, kes pärast treeninguid alati koju pesema jookseb, aga nüüd ma hindan väga neid treeningjärgseid pesusid ja ruume. 😀
Ühesõnaga, et kohati elame või oleme nagu puugid, ahahah tegelikult ei ole.
Oleme täiega puhtad ja tsiviliseeritud puugid, ütleksin, ma olen nüüd just selle elustiiliga veelgi puhtam puuk kui enne. 😀 Sest ka vannituba on nüüüd lähemal kui kunagi varem.
Ja selline haige mõte on kujunenud vist eelnevalt, et kui elad autokaravanis siis oled MUST JA HAISEV, KODUTU, NÄLJAS JA PALJAS – VASTUS:
EI OLE!
Ehk on hoopis vastupidi.:P
See on hoopiski luksus kui saad sellist elustiili lubada, kogeda ja vähem toita riiki maksude kujul. Rohkem raha kätte.
Aga loomulikult, põhilised küsimused, kui vastan, et me elame hetkel autokaravanis on, APPPI, AGA SEE ON JU NII VÄIKE.
Jah, ruumiga pole laiata, see on tõsi, aga minu vastus on, et kõik on lihtsalt LÄHEMAL.
Kõik olemasolev on olemas, ning enamus ajast tänu sellele elustiilile viibin ma ka rohkem looduses ja ausalt öeldes kasutame seda kui ööbimispaika, puhkeruumi ja kui vaja kokkame ja pesema ning kõik saab tehtud.
Ja, ja meil on ju ka koer, ehk siis oleme kolmekesi.
Koeraga on nii, et tema on vahepeal puhkusel maal, fincas, kui on vaja rohkem oma ruumi. Aga tegelikult peab ütlema, et korterist kolimine mõneks ajaks autokaravani on siiski meie kõigi elukvaliteeti tõstnud, eriti Balil, sest tema viibib enamus ajast siiski õues ja ujub pea iga päev meres, kui mitte lausa kaks korda päevas, usun, et tema jaoks oli see muutus veelgi ILUSAM, parem kui meile ehk.
No igaüks saab siit pool võitu vähemalt.
Ja siis vahel me ka ju vahetame oma ööbimispaika ja saame oma liikuva koduga ka ringi trippida, mis on ju ka põhipoint, miks see teekond üldse valitud sai.
IBIZAL, õigemini EIVISSAS sai ka oma ratastel koduga käidud.
Aga sellest ma pikemalt kirjutama ei hakka.
Lihtsalt oli üks mini vacation.
Elage hästi ja vabalt, nii nagu TEILE parasjagu meeldib ja sobib.
Kõike hääd,
ELU
